"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel"
15 aasta pärast oli
esimene köide suuremalt jaolt läbi müüdud ning liivi- ja eestimaalased hakkasid Hupelilt
nõudma uut ja täiendatud trükki. Vahepeal jõudis Hupel valmis saada veel ühe teise
topograafilise käsikirjaga. Hartmann oli aga aktiivne raamatukaupleja ja vähesemal määral ka
kirjastaja. Tema huvipuuduse tõttu jäigi "Topograafiliste teadete" uustrükk ja ka käsikiri Liivi- ja
Eestimaa kirikuolude kohta ilmumata. Valgustuslikud publistsistid kirjutasid ajalehtedes
eestlaste ja lätlaste pärisorjudest tingitud viletsast olukorrast. Hupeli topograafia oli Baltikumi
uurijatele eeskujuks ja mõjutajaks. "Topograafilised teated" inspireerisid ka teisi Liivi- ja
Eestimaa topograafiast kirjutama. See on 18. sajandi Liivi- Ja Eestimaa entüklopeedia,
esmaklassiline ajalooallikas, millest huvituvad ajaloolased ja kultuuriloolased.
IV HUPELI AJAKIRJAD "NORDISCHE MISCELLANEEN" JA "NEUE NORDISCHE
MISCELLANEEN" NING BALTI AJAKIRJANDUS 18
annaabi.ee 
