Retsensioon Nahkhiir (die Fledermaus)
andis talle raha tagasi ning ütles:" Säh, võta. Sul on seda rohkem vaja." See hetk oli lausa
hiilgav minu arust ning terve saal naeris selle peale. Ka oli üks unustamatuid hetki see, kui
Tõnu Kark imiteeris "Luikede järve" ta ümises "Luikede järve" muusikat ning tegi väga
hästi järgi balletisamme. Publiku suur aplaus tähendas, et ka neile meeldis see väga. Alguses
tundus lava olevat kuidagi kohmakas ja sobimatu. Lava koosnes kahest "osast":
publikupoolses osas oli vaid üks tool. Teise osa põrand oli viltu(ma pole ikka veel aru saanud
täpselt, miks see nii oli). Etenduses oli vaid 1 vaheaeg ning üks "mini-vaheaeg", kus Tõnu
Kark tuli 2 korda lavale(olles oma karakteris) ning palus orkestril avamängu veel mängida,
hästi aeglaselt, sest "ehitusmeestele meeldib nii väga vanglatrellide ehitamine". Tundus, et
Tõnu Kark oli publiku lemmik. Iga näitleja oli oma rolli sisse elanud ja täitis seda veenvalt ja
meeldejäävalt
annaabi.ee 
