Varane muusikalugu
sajandi keskel.
Valgustusajastu tõstis 18.sai keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt
juurdunu müstitism asendusratsionaalse moraaliõpetusega. Religioossus polnud enam tingimata
seotud kirikuga vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemsutega.
Sajandeid oli teinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. Kirikumuusika pidi eelkõige
vastama oma funktsioonile jumalateenistuses, õukonnamuusika aga suhteliselt kitsa publikugrupi
maistele. Kumbki valdkond ei jätnud ruumi helilooja isikupärale. 18.saj hakkas helilooja
suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga.
1725 algas Pariisis avalike kontserdite sari ja umbes samal ajal hakkas Telemann korraldama
Hamburgis kontserte sissepääsumaksu ja trükitud kavadega. Tekksiid mitmed uued
kontserdisarjad. Muusikaelus tõusis väga olulisele kohale ka muusikaajakirjandus ja -kriitika.
Uus publik vastandas end 18