Eesti uusaeg
sajandil oli see suht erinev 19 sajandi omast. 18
sajand andis keskvõim välja suhteliselt palju erinevaid norme, need aga puudutasid
reeglina õksikuid konkreetseid küsimusi. Alles 19 saj olukord muutub ja keskvõim hakkab
välja andma suuremaid seadusi, mis hõlmavad suuremaid õigusi suuremale kontingendile.
Ka rüütelkonna maapäevad võisid välja anda otsuseid, millest hiljem võis saada seadus.
Küll aga pidi kubermangu valitsus selle välja andma oma publikaadi/patendina, siis sai
sellest ka lõplikult seadus.
Õiguse kodifitseerimine
a) Olemasolevate normide koondamine ja süstematiseerimine. Ei pruugi lisanduda uusi
õiguslikke norme.
b) Õigusreformi läbiviimine, sisuliselt uue õiguse loomine sellega. Iseloomulik 19. saj
Euroopa riikidele.
Selle õiguse süstematiseerimise tulemusena valmisid 17-18 saj mitmeid õigusraamatuid.
Küll aga, neile ei antud riigivõimu kinnitust, seetõttu neid ei saa nimetada
kodifikatsioonideks e. Koodeksiteks