Sõja võitsid roomlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr)- Kartaagolaste väepealikuks oli Hannibal, kuid siiski Rooma võitis ja Kartaago kaotas oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda- Roomlased alustasid sõda, et Kartaago lõplikult hävitada, mis toimus 146 eKr. Roomast sai Vahemere valitseja, kui oli võidetud ka Makedoonia ning Pergamon pärandas tema Väike- Aasias asunud riigi. Roomlased nimetasid oma riiki res publicaks, mis hakkas tähistama vabariiki. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraate valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja ametisse korraga 2 inimest. Kõrgemad magistraadid olid 2 konsulit, kes pidid sõjaväge juhtima. Preetorid tegutsesid õigusemõistmisega. Tsensorit olid ametis 5 aastat ja korraldasid kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja nende järelvalve all olid kodanike elukombed
laevastiku , valdused väljaspool Põhja-Aafrikat , ka Sürakuusa vallutati Rooma võimu alla . 146 eKr kolmandas Puunia sõjas hävitas Rooma Kartaago täielikult . Rooma laiendas oma võimu ka ida poole . Esimesena vallutati Makedoonia 149 eKr , vallutati ka Kreeka , 133 eKr sai Rooma Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike- Aasias asunud riigi . Roomast oli saanud Vahemere valitseja . 23.4 Vabariiklik kord . Roomlased nimetasid oma riiki res publicaks ja alguses ei tähistanud see mingit riigikorraldust , kuid hiljem tähistas see eelkõige vabariiki . Rooma riigiorganitena tegutsesid senat , rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid . Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja olid kollegiaalsed , ehk igasse ametisse valiti korraga kaks inimest , et takistada ühe riigiametniku võimu liigset tugevnemist . Ametitesse tuli kandideerida madalamalt kõrgemale
annaabi.ee 
