EESTI AJALOO HISTORIOGRAAFIA
8
aega Faehlmann. Oli algusest peale suht estofiilne, alles sajandi keskpaiga järel baltisaksastus
"kurja" Schirreni eestvõttel. Selle seltsi tegevus andis eestlastele tagasi tema ajaloo -
Kalevipoja näol - idee eeposest oli tulnud Soome Kalevalast, mis avaldati 1835.
Publamise koha pealt oli olulisim Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842 Tln-s), mille toetusel
enti välja: LUB, Monumenta Livoniae Antiqua (I-V), Scriptores Rerum Livonicarum (2 tk),
"Ehst- und Liefländische Brieflade".
Lisaks tekkisid veel kohalikud seltsid maakonnalinnades (Narvas, Pärnus, Paides jne), uurisid
kohalikku ajalugu.
9
V Balti ajaloo historiograafia 19.saj II poolel-20
annaabi.ee 
