SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE
Steiner- pedagoogikat tuntakse ka Waldorf-pedagoogika nime all. See toetub Rudolf Steineri (1861-
1925) kasvatusteooriale. Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus
inimolemussest ja selle arengust. Steineri olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine. Suuna
põhidee on lapses endas olevate arenguvõimaluste teostamine vastavalt lapse arengustaadiumile.
Esimene arengustaaduim algab sünniga ja kestab 7 a. vanuseni,, teine staaduim lõpeb pubeteediga ja
kolmas hõlmab arengu pärast puberteeti. Tegeletakse palju kunstiga, liikumiskunstiga, muusikaga,
arendatakse kõnet. Õpilased on tegutsedes aktiivsed, atmosfäär on konkurentsivaba ning
kasutatakse sõnalist, selgitavat hindamist.
Oma pedagoogilise lähenemise arendas välja prantsuse külakooliõpetaja Celestin Freinet (1896-
1966), kes lähtus oma kunagisest koolikogemusest ja selle pedagoogika teket mõjutas ka tema
haavatasaamine Esimese maailmasõjas.
Freinet`juhtideeks oli: