Eesti lähiajalugu
Seda ka tglt lääneriikide heakskiidul tehti, sõlmiti vastavad
lepingud Poola, Tsehhoslovakki, Rumeenia ja Soomega. Võeti üle Tuva riik - likvideeriti selle iseseisvus,
Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saarte okupeerimine - NSVL positsioon peale sõda oli tugevam kui sõjaeelselt.
Kogu selle protsessi üheks osaks oli ka piiride muutmine Baltikumis. Siin on esmalt oluline, et nende
erinevate kokkulepete kaudu isoleeriti Baltikum Euroopas, oluliseks tähiseks 45. aasta juulis-augustis
toimunud Ptsdami konverents, kus suur kolmik järjekordselt kohtus ja panid paika selle, et Poola tõugatakse
eemale Leedu piiridest, NSVL pani paika Poola-Saksa piiri ühepoolselt, oluline see, et Ida-Preisimaa
põhjaosa liideti NSVL - põhjendati, et NSVL ei ole ühtegi jäävaba sadamat. Ida-Preisimaa keskus
Köningsberg vallutati 1945. a enne Saksamaa kapituleerumist. 46. aastal nimetati Köningsberg ümber
Kalingradiks. Uusasukad toodi Kesk-Venemaa piirkondadest ja see muudeti Venemaa laevastiku baasiks.