Kultuuriteooria kõik materjalid
h. kultuuriuurija, justkui
kultuurist/ühiskonnast väljapoole. Kritiseerib väljaspoololija, võõra uurija
positsiooni uuritava kultuuri suhtes nii on kerge üldistusi konstrueerida.
Peamine oht väita, et sotsiaalne elu on determineeritud mingite koodide
poolt, mitte et teatud reeglid sünnivad sotsiaalsetes praktikates. Bourdieu
väitsis, et strukturalistlikud ja funktsionalistlikud lähenemised välistavad suurel
määral agency osakaalu sotsiokultuurilistes ptotsessides. Samas leiab
Bourdieu, et nö tavainimene jääb siiski hätta sotsiaalsete protsesside loogika
seletamisega, ning seetõttu on vaja refleksiivset sotsioloogiat. Samas peab
sotsioloog olema teadlik, missugustest eeldustest ta lähtub, mis on tema
teoreetilis-metodoloogiline baas, selle piirangud. Refleksiivne sotsioloogia on
nagu refleksiivne atropoloogiagi pidev pendeldamine subjektivismi ja
objektivismi vahel.
,,Praktilised põhjused: teoteooriast" (1977)
Habitus.
annaabi.ee 
