Ka nemad lähtusid vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste kloostrid asusid linnades ning tegelesidlinnaelanikele ja elule omaste probleemidega. 11) Suured maadeavastused Keskaegne maailmapilt lähtus piiblist. Keskaegne teadus oli skalastika. 11-13 saj ristisõjad avardasid maailmapilti. Itaalias alanud renessanss muutis maailmpildi inimese keskseks. Keskajal kehtis Ptolemaiuse geotsentriline maailmapilt. 1543 Kopernikuse raamat ,,Taevasfääride pöörlemine" Maa liigub ümber päikese. Maadeavastuste põhjused- tulus vürtsikaubandus. Vajadu kulla, vms väärismetalli järgi. Müüdid pururikastest riikidest. 13 saj Marco Polo reisikirjad. Tehnika areng(kompassi ja astroloobi leiutamine). Partoloonide kasutuselevõtt. Maadeavastuste laevad olid karavellid.
Kuulsaimad antiikskulptuurid on “Milo Venus” ja “Samothrake Nike. “ 7. Kuidas said oma kunstivarad British Museum ja Berliini riiklikud muuseumid? Briti muuseum Hindamatu väärtusega Rosette’i kivi oli maapõues lebanud üle 2000 aasta. 1799. aastal kaevati see välja. Kivi leiti Niiluse deltas, Rosette’I linna lähedalt – sealt on ta oma nime saanud. Francois Champollion (prantsuse õpetlane) uuris kivi ning selle peal olevat kolmes keeles kuningas Ptolemaiuse koostatud teksti. Tänapäeval asub see hindamatu väärtusega kivi Briti Muuseum. Nii nagu see kivigi, sattusid muuseumisse ka paljud teised väärtteosed (leidmise teel egiptusest). Nt inimeste ja loomade muumiad, sarkofaagid, savi- ja kivikujud. Vana-Egiptuse osakond muuseumis on ebatavaliselt rikkalik. Briti diplomaat Thomas Bruce toimetas Londonisse arvukalt kreeka kunstiteoseid, mille hulgas Parthenoni osad ning mitmed Pheidase skulptuurid. Hiljem toimetati need muuseumisse
annaabi.ee 
