Kalade referaat
Karpidele on omapärane ka elamine üksteisega kokku kinnitunult või liiva ja teiste
setete all. Mõned karbid (näiteks kammkarbid) suudavad ka ujuda.
Enamik karpe on lahksoolised.
Merelistel karpidel esineb vastsena kas trohhofoor või veeliger ehk purjukvastne.
Süstemaat
Alamklassid
Anomalosdesmata
Cryptodonta
Erihambalised (Heterodonta) (hõlmab näiteks hernes- ja rändkarpe)
Paleoheterodonta (Palaeoheterodonta) (hõlmab näiteks järve- ja jõekarpe)
Palaeotaxodonta
Pteriomorphia (siia kuuluvad näiteks austrid ja rannakarbid)
Hari järvekarp
Kiiljas ovaalse kujuga, peenem ots moodustab nokisetaolise lohu.
Pealt kollakas punakaspruun, servades pruunikasmust.
Pärlmutterkiht sinakasvalge, tagaosas paksem ja valge.
Suur järvekarp
Ovaalse , munajas- kiilja kujuga.
Pealt kollakasroheline kuni rohekaspruun.
Pärmutterkiht sinakasvalge, määrdunud välimusega.
Koor suhteliselt õhuke.
Kasvab kuni 20 cm pikkuseks.
Õhuke ebajärvekarp
annaabi.ee 
