kergendasid lendu. Mõned liigil oli ka pikk saba. Pterosauruste luustik näitab, et need roomajad olid võimelised lendama (joonis 6). Tiibade suur siruulatus näitab, et enamus liike kasutasid oma tiibu siis, kui nad õhku tõusid. Õhus liikusid nad õhuvoolude abil ning lendasid ilma tiibu lehvitamata. Enamus liike olid võimelised kõndima ja ronima, kasutades konksutaolisi küüniseid. Mõned tiibsisalikud olid varblase suurused, teised, näiteks pteranodondide tiibade siruulatus küündis kuni 7.5 meetrini. Vanim fossiilne lind pärineb Juura ajastust. See leiti 1861. aastal peeneteralisest Solenhofeni lubjakivist Saksamaal 1861. aastal. Mõne kuu pärast leiti sealtsamast ka täielikult säilinud luustik sulestiku jäljenditega. Ta sai nimeks Archaeopteryks ehk ürglind. Kui poleks olnud märke sulestiku kohta, siis luustiku järgi oleks ta arvatud sisalikuks. Tal olid sisalikelt päritud 20 lüliga saba ning tiibade otstes paiknevad küünised
Mõned liigil oli ka pikk saba. Pterosauruste luustik näitab, et need roomajad olid võimelised lendama. Tiibade suur siruulatus näitab, et enamus liike kasutasid oma tiibu siis, kui nad õhku tõusid. Õhus liikusid nad õhuvoolude abil ning lendasid ilma tiibu lehvitamata. Enamus liike olid võimelised kõndima ja ronima, kasutades konksutaolisi küüniseid. Mõned tiibsisalikud olid varblase suurused, teised, näiteks pteranodondide tiibade siruulatus küündis kuni 7.5 meetrini. Dinosauruste toitumine ja paljunemine Mõned dinosaurused olid lihasööjad, aga enamik neist olid taimesööjad. Taimesööjatel olid nürid hambad, mis olid head lehtede närimiseks. Nad pidid sööma palju rohkem, kui lihasööjad, sest lehed olid väiksema toiteväärtusega. Lihasööjatel saurustel olid aga harilikult pikad, tugevad jalad, et nad saaksid joosta oma saagist kiiremini
annaabi.ee 
