stabiilsest isotoobist ja radioaktiivsest isotoobist. Plaatina on hõbevalge plastne hästi töödeldav raskemetall. Omadustelt on plaatina plaatinametall ja sellisena väärismetall. Tema tihedus normaaltingimustel on 21,1 g/cm³ ja tema sulamistemperatuur 1768 Celsiuse kraadi. See metall on keemiliselt väheaktiivne, õhus püsiv ning ei reageeri hapetega ega leelislahustega, toatemperatuuril reageerib aeglaselt broomiga, kuningveega moodustab heksaklorophappe H 2 PtCl6 . Kõrgematel temperatuuridel ( üle 400 500 °C ) reageerib halogeenide ja teiste mittemetallidega näiteks fosfori, väävli ja süsinikuga. (Ülo Kaevats, Toomas Varrak, 1994, lk 340) Plaatina on soojust ja elektrit hästi juhtiv, suure tiheduse ja kõrge sulamispunktiga metall. Ta on väga püsiv atmosfääri ja hapete mõjutusele. Temasse ei toimi ei sool, väävel ega lämmastikhape, ta reageerib ainult kuningveega
20 l-tes klaaspudelites Konts. HNO3 + konts. HCl (taval. 1 : 3 mahuliselt) – kuningvesi aqua regia (lad., ingl.), царская водка (vene), eau régale (pr.), Königswasser (saksa) Kuningvesi – veel tugevam oksüdeerija kui HNO 3, reageerib Au ja Pt-ga: HNO3 + 3HCl → NOCl + 2Cl + 2H2O Au + 3Cl → AuCl3 AuCl3 + Cl- + H+ → H[AuCl4] tetraklorokuld(III)vesinikhape Plaatinaga tekib analoogselt H2[PtCl6] Nitraadid kristallilised ained; kõige paremini vees lahustuvad soolad üldse peaaegu kõik, ka raskmetallide nitraadid, on hästi lahustuvad - kõrgemal to-l tugevad oksüdeerijad Kuumutamisel nitraadid lagunevad, olenevalt nitraati moodustava metalli aktiivsusest erinevalt: 1) aktiivsete metallide (K, Ca, Na, Ba) nitraadid: 2NaNO3 → 2NaNO2 + O2 naatriumnitrit 2) keskm. aktiivsusega metallide (Mg, Pb, Fe, Zn, Cu) puhul: 2Cu(NO3)2 → 2CuO + 4NO2 + O2
annaabi.ee 
