probleemiasetusele. Antud probleemiasetus tuleb esitada juba t alguses konkreetse ksimusena (vi vitena), millele jrgneva essee jooksul ritab autor leida vastuse (vi mida autor essee jooksul lugejale testab). T peab omama selget struktuuri t koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvte. Sissejuhatus koosneb (0,5-1 lk): a. lhike ldine sissejuhatus teemasse b. teemavaliku phjendus, teema olulisus (aktuaalsus) c. keskse ksimuse pstitamine (vi peavite esitamine) ja selle teemaga seotuse nitamine d. jrgneva essee teemaarenduse struktuuri lhilevaade. (Nt. T koosneb kolmest alaosast, millest esimeses vaatan , teises ja kolmandas .) e. peamiste kasutatavate autorite vlja toomine Teemaarendus koosneb (3-4 lk): erinevatest alaosadest autori vabal valikul struktureerituna. Meeles tuleb pidada, et iga alaosa oleks seotud essee sissejuhatuses pstitatud ksimusega (esitatud vitega). Kokkuvte koosneb (0,5-1 lk.): a
enesestmistetav, et inimene, kes sedalaadi kompetentsi omab, peaks selle tttu olema igustatud ka laeva sidusihti mrama. Nii ka riigi puhul: tnapeval lhtume me ldiselt kujutlusest, et valitsuspoliitika seisneb eelkige valitsemise eesmrkide, prioriteetide mratlemises. Kui see on tehtud, tuleb vastata ksimusele, kuidas neid eesmrke saavutada. Poliitiline eesmrgikompetents sisaldab aga endas lisaks faktiteadmisele olulise komponendina ka teadmist ldaktsepteeritavatest vrtushinnangutest (eesmrgi pstitamine sltub ju oluliselt sellest, mida peetakse heaks vi halvaks). Tnapeva demokraatlikes hiskondades eeldatakse, et kigil hiskonnaliikmeil on poliitiliselt piisavalt vimekust viimast laadi kompetentsiks (kik oskavad elda, kas see vi teine eesmrk on hea vi halb, eelistatud vi vhem eelistatud, ilma et selleks peaks olema ekspert konkreetses valdkonnas). Platoni ksitluse kohaselt paistab aga too spetsiifiline poliitiline kompetents, mida hiskonna intellektuaalne eliit omab ja mis annab sellele