Keskaja muusika
esimene pill on lauto, teine pill fiidel
NB! Tekst jätkub järgmisel lehel!
Rebekk Harf
ja lauto
Näppepillidest oli keskajale kõige iseloomulikum harf, mis jõudis Mandri- Euroopasse iirimaalt
ja Briti saarelt. 16. Ja 17. sajandil kujunes üheks levinumaks näppepilliks ümarapõhjaline araabia
päritolu lauto. Näppides, poognaga keeli tõmmates või ka keeltele lüües mängiti pslateeriumi,
mille keeled olid, nagu ka meie kandlel, kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud. See
peamiselt keskajal tuntud pill oli klvessiinilaadsete pillide eelkäija. Keelpill on ka rataslüüra
(hurdy- gurdy), mille keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija üks käsi sõrmitseb
klahve, millega muudetkase ülemisel keelel helikürgusi. Pilli ülejäänud keeled kõlavad
liikumatute saatehelidena (burdoon).
Psalteerium (sopran)
annaabi.ee 
