"pseudvoored" - 1 õppematerjal

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks

100 m ­ kümnete km, laiust võib samuti tihti mõõta km ning suhteline kõrgu võib ulatuda 40-50 m. Voorte laiuse ja pikkuse suhe kõigub taval 1:4-1:10. Pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused- 5  proksimaalne osa võib olla kõrgem ja järsem kui distaalne. Kuid ka sümmeetrilise pikiprofiiliga voored pole haruldased. Voorte nõlvad on lauged 5-100. Pseudvoored, pärisvoored. L-E. Vooremaa 22. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiofluviaalne kuhjevorm- ümara, ovaalse või pikliku põhijoonisega, seljakukujulised; koosn põimkihilisest kruusast ja liivast; kujun mandrijää lõhedes v irdjää tingimustes; seljakmõhnad e oosmõhnad. Limnoglatsiaalsed- valdavalt ümara põhijoonisega, kuplikujul; koosn rõhtkihilisest liivast ja savist;