Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised
kesklöövi ülaosas puudusid aknad. Portaalid (uksed) olid lääneotsas või pikiküljel. Lööve eraldasid
ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi romaani stiili peamine tunnus. Kaari kandsid varasemate
sammaste asemel piilarid. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.
Empooride asemel võis olla ka kitsas käik (trifoorium), mis avanes arkaadina kesklöövi. Kui müüris
käik puudus ja seinal oli rida ümarkaarseid nišše (petikuid), siis nimetati seda pseudotrifooriumiks.
Peamine probleem oli lagedega. Silindervõlvi puhul sai teha vaid kitsaid lööve. Laiemaid sai luua
ristvõlvidega. Need jaotasid löövid võlvikuteks e. traveedeks. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid
kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar.
Ehitusmälestised
Romaani stiilil oli Euroopa eri osades omapärane ilme. Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi
toomkirik, millel oli koor mõlemas otsas. Romaani stiil hakkas peamiselt levima 11. saj.
annaabi.ee 
