Kirjandus- ja teatriteaduse alused
3. foneemkoostise järgi: täisriim (piits/patriits), irdriim (päev/käed, kõnts/tönts,
Hiina/piinad, und/tund), liht- ja liitriimid (päikesehelk/telk, ust/sisustust).
Stroofika on värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist.
1. luuletus võib koosneda ühestainsast värsist monostihhon
2. luuletus võib koosneda ainult ühest värsigrupist. Kui selle ehitus vastab stroofi
tunnustele, kõneleme monostroofilisest luuletusest, kui mitte, siis kas
pseudostroofist või salmideta luuletusest.
3. värsse võidakse grupeerida nii, et igas tekkinud salmis on neid ühepalju.
Selliseid värsside arvult võrdseid ja sealjuures ka ühesuguse ehitusega salme
nimetatakse stroofideks. Stroofideks ei loeta eraldiseisvaid üksikvärsse. Kui
luuletus jaguneb võrdse värsiarvuga, kuid erineva ehitusega salmideks, on
tegemist pseudostroofiga.
4. luuletus võib jaguneda erineva värsside arvuga salmideks:
a
annaabi.ee 
