Kirjandus- ja teatriteaduse alused
tunnustele, kõneleme monostroofilisest luuletusest, kui mitte, siis kas
pseudostroofist või salmideta luuletusest.
3. värsse võidakse grupeerida nii, et igas tekkinud salmis on neid ühepalju.
Selliseid värsside arvult võrdseid ja sealjuures ka ühesuguse ehitusega salme
nimetatakse stroofideks. Stroofideks ei loeta eraldiseisvaid üksikvärsse. Kui
luuletus jaguneb võrdse värsiarvuga, kuid erineva ehitusega salmideks, on
tegemist pseudostroofiga.
4. luuletus võib jaguneda erineva värsside arvuga salmideks:
a. värsside arv salmides võib muutuda mingi range süsteemi järgi nagu nt
itaalia (4+4+3+3) või inglise sonetis (4+4+4+2). Sellist luuletust võime
käsitada moodustatuna eri liiki stroofides ja nimetada
heterostroofiliseks;
b. värsside arv salmides võib küll muutuda korrapäraselt, ent salmide
annaabi.ee 
