Eesti kultuuri ajalugu
Koorilaulus rahvuslikkuse
rõhutamine, kuid see jäi plakatlikuks. Muusika pidi paljudele massidele meeltmööda olema. See polnud väga isikupärane ja
omapärane, see oli ilmetum. Edasi tegutses vana põlvkond: Artur Kapp ja Heino Eller, Gustav Ernesaks (koolimuusika arendaja ja
edendajana).
Uus põlvkond: Jaan Rääts, Eino Tammberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt. Moodustasid oma loominguga teatava opositsiooni senisele
Eesti muusikale. Ei tahtnud olla pseudorahvuslikud. Vahepeal oli olnud äralõigatus lääne maailmas. Uuenduseks oli Varssavi sügis,
kus said osaleda ka eesti muusikud ning saadi kontakti teiste riikide muusikutega. Jaan Rääts rütmilisus ja selle rõhutamine (kontsert
kammerorkestrile). Eino Tammberg - kammermuusika, sümfooniline muusika suurematele orkestri koosseisudele (sümfooniline teos
,,Concerto Grosso" pälvis ka veidi rahvusvahelist tunnustust, ooper ,,Cyrano de Bergerac", ballett ,,Joanna tentata").