Diatomeed
Morfoloogiliselt eristatakse sulgränivetikaid, mis on
bilateraalsümmeetrilised, ja ketasränivetikaid, mis on radiaalsümmeetrilised. (Olli,
Stramenopiilid). Fülogeneetiliselt on ürgsem ehitustüüp ketasränivetikatel (Olli, 2014).
Mõnedel sulgdiatomeedel on iseloomulik raaf ehk pikisuunaline lõhe pantsri kaanes. Raafi
kumbki haru lõpeb polaarsõlmega. Sulgränivetikatel, kellel raaf puudub nimetatakse pikiteljel
asetsevat struktuuritut osa pseudoraafiks või telgväljaks. Raaf ühendab rakusisemust
väliskeskkonnaga (Olli, 2014). Raafi abil on ränivetikad võimelised substraadil liikuma.
Rakud suudavad kontrollida oma positsiooni, näiteks pugeda mudasse kaitsmaks end
kuivamise eest kui veetase langeb. Ketasränivetikatel ei ole sellist kohastumust vaja (Olli,
2010).
Lisaks raafile esineb veel kaht tüüpi perforeeritust: lihtsad poorid ja keerukama ehitusega
areoolid
annaabi.ee 
