ehituskruus ja liiv kohati kaetud katte paksud ca. 510m, saviliiva või liivaga kohati 2040m Pseudoleetunud D3 sv ülemdevoni järve ja soosetted, savimullad, liivi,saviliiv 70 ladestik, sventoni lade. liustikujõgede setted, ja liivsavimullad. Raskesti sulav savi,
olla pisut gleistunud. Levinud väikestel aladel Kagu-Eestis, Kesk-Eestis, sagedamini on sellised alad põllustatud. Kasutatakse enamasti karjamaana. Saagikus on madal ja seetõttu on palurohumaade majanduslik väärtus ka väikene. Palurohumaad jaotatakse kuivadeks ja niisketeks. Kuivad palurohumaadel on sagedamad taimekooslused lamba-aruheina jussheina, hariliku kasteheina punase aruheina, maarjaheina ning võnkvarre kooslused. Niisked palurohumaad on levinud gleistunud (pseudoleetunud) kahkjatel muldadel. Sagedamini leidub hirsstarna hariliku tarna ning tedremarana luht- kastevarre kooslust. Moodustavad ülemineku palu- ja soostunud rohumaade vahel. Pärisarurohumaad Kuivad ja parasniisked rohumaad enamasti karbonaatsetel muldadel, aga ka mitmesugustel gleistunud leetjatel muldadel. Tekkinud salumetsade ning laane- või palumetsade asemele. Varasemal ajal olid pärisarurohumaad enamasti hõredamad või tihedamad puisniidud,
annaabi.ee 
