"pseudolauseid" - 1 õppematerjal

19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt

Filosoofia ajaloost – loomuliku keelest said filosoofilised terminid, need nihkuvad teise diskursusesse. See toob kaasa tähendus muutuse. Carnap – see pole tähenduse muutus, vaid see on tähenduse kadu (1859). Sõna „jumal“ (1859-1860). Mütoloogiline, metafüüsiline ja teoloogiline sõna kasutus. Ühelt poolt ja teiselt poolt „jumala“ tähendus. Tänapäeval on need pseudolaused. „Jumala“ puhul ei saa süntaksist määratleda. Süntakstiline mõtetus loos pseudolauseid. Lause mõte (1861): Mõttekas lause – peab näitama süntakstilisi nõudeid. Kriteeriumeid tuleb täita, et lause oleks mõttekas. Aga on vaja eristada grammatilist ja loogilist süntaksit. Grammatiliselt korrektsed võivad olla mõtetud, sest on eksitud loogilise süntaksti vastu. Metafüüsika laused võivad olla grammatiliselt korrektsed, aga on eksitud loogilise süntaksti vastu ja tähenduselt on need mõtetud. Tähendusrikkus on mõttetus. Keel ise välistab metafüüsika