19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
Viljatu on seotud pragmatismiga – metafüüsika piirid,
aga lähenetakse erinevatelt suundadest. Carnap tegeleb ka metafüüsika traditsiooni
katkestamisega.
Carnap leiab, et metafüüsika on ka mõttetu.
Laused saab jagada mõttetud ja mõttekad (tõesed ja väärad). Kui lause on mõttetu, siis ta ei
saa olla tõene ega väär. Loogilises keeles on see, et päris elus võib mõttetu lause tunduda
mõttekas. Sellepärast on vaja loogilist analüüsi, et näidata, et tegemist on pseudolausega
(1854). Mõttetus võib olla nii süntaktiline kui semantiline. 20. sajandil on toimunud keeleline
pööre – varasemad tegelesid teadusega (mentaalsed entiteedid), siis nüüd vahetu objekt,
millega filosoofi peaks tegelema, on keel. Muud probleemid lahenevad keele analüüsi kaudu.
Keel koosneb sõnavarast ja süntaksist. Mõttetud laused on pseudolaused - kas siis sõnavara on
mõttetu või süntaks on mõttetu.
Sõna tähendus (1855):