Enn vetemaa
silmapaistev ühtsus, zanripiire minetades kanduvad probleemid ja elutunne varastest novellidest luulesse,
sealt romaanidesse ning edasi juba draamadesse. Kõrvutuse juurde tagasi tulles -- «Illuminatsioonide»
tegelasest Bernhardist saab hävitaja, nupulevajutaja üksnes teiste demagoogia tõttu. Bernhard kui
teoinimene peab tõelisest kohusetundest üksi vaprat võitlust keravälguga, mis sümboliseerib inimkonda
ähvardavat ohtu. Ometi suudab «Illuminatsioonide» pseudointelligentlik seltskond oma sofistikaga ausa, kuid
lihtsameelse hinge ära hullutada. Katastroofi, nupulevajutamist (meie probleemi kontekstis nimetagem seda
märksõnaga «kurjus») käsitletakse selles teoses kui juhust, vähese valvsuse tulemust või kellegi isiku
«närvid läbi»seisundit. «Pillimehes» on sama probleemi disponeeritud teisiti -- kurjuse tööriistaks olemine
on viidud sellise inimese sisse, kes hellatundelise natuurina igati püüab halba vältida, olla aus,
põhimõttekindel
annaabi.ee 
