Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus
Praeguse ilme sai kirik 15. ja 16. sajandil, mil
pikendati pikihoonet lääne suunas, rajati praegune ilusate tähtvõlvidega kooriruum
ning kõrgendati torni. Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud
hilisgootika näiteid Tallinnas. Kirik on mitmete tulekahjude käigus kannatada saanud.
1840datel taastamise käigus lisandusid välisilmesse neogooti elemendid.
Niguliste kirik
Kirjalikult mainitakse kirikut esmakordselt 1315.a. 3-lööviline 4 traveega
pseudobasilikaalne esijalgne kirik asus tollal veel müüridega ümbritsemata
piirkonnas ja tal oli kaitsefunktsioon. Toonasest algkirikust on praeguseks säilinud
vaid torni alaosa ning pikihoone põhimüüristik, osaliselt lõuna- ja põhjaportaal ,
samuti kooriruumi fragmendid. Praeguse ilme sai kirik aastail 1405-1420 toimunud
ehitustööde käigus, mil kesklööv ehitati külglöövidest kõrgemaks ja kujundati kirik
täisbasiilikaks. Samuti ehitati vana kooriruumi asemele uus, mis oli pikihoonega
annaabi.ee 
