KASVATUSE KLASSIKA
käsud ja keelud on vaid selleks, et laps iseennast ei kahjustaks või ka hukutaks enne, kui on
jõudnud taipamisele tulla ja elama hakata.
Autoriteedi ja vabaduse printsiip kasvatuses ei peaks mitte omavahel võitlema, vaid
täiendama teineteist. Autoriteedist loobumine tähendab, et inimene lülitab välja inimkonna
varasema kogemuse, aegade jooksul selekteerunud väärtused ja lähtub vaid oma isiklikust
kogemusest. Siis tähendab vabadus vaid seda, et meie üle on saanud võimu
pseudoautoriteedid: hommikused ajalehed, avalik arvamus, mood, TV, internet jms.
Peeter Põllu arvates võetakse kasvatuses autoriteedi vastu sõna valest arusaamisest: see, mis
peab olema kasvatuse lõppsiht - vaba, iseennast määrav inimene -, on seatud kasvatuse
alguspunktiks. Autoriteet on pöördproportsionaalne, vabadus otseproportsionaalne
kõlbelisele arengule. Autoriteet on tarvilik selgrooks, kondikavaks, toeks, mis aitab inimest
end seesmiselt koguda
annaabi.ee 
