Kuid kõige sagedamini lähtutakse projektsioonide liigitamisel siiski meridiaanide ja paralleelide kujust, mis omakorda põhineb siirdepinna iseloomul. Selle liigitamise alusel tuuakse tavaliselt välja järgmised projektsiooni klassid: silindrilised, koonilised, asimutaalsed ehk tasandilised, kokkuleppelised ehk muud. Neid nelja peetakse ühtlaselt ka põhiklassideks. Lisanduvad veel lisaklassid: pseudosilindrilised, pseudokoonilised, polükoonilised, pseudoasimutaalsed projektsioonid.[3] Antud referaadis käsitletakse põhjalikult silindrilisi projektsioone. 3. SILINDER SIIRDEPINNANA Maa pinnal olevate objektide kujutamiseks tasandil kasutatakse siirdepindu (tasand, silinder, koonus), mis puudutavad või lõikavad maaellipsoidi vaadeldaval alal ning millele objektid projekteeritakse siirdepinnale. Peale projekteerimist keeratakse siirdepind lahti ja nii ongi saadud kaart või tasand, millele on lihtne ristkoordinaate moodustada
53. Mida näitab projektsiooni klass, milliseid klasse eristatakse? a. Näitab milline kujund on abipinnaks võetud. b. Klassifitseerimise printsiibid: projektsiooni omaduste järgi, projektsiooni regionaalse sobivuse järgi, meridiaanide ja paralleelide kuju järgi. c. Silindrilised, koonilised, tasandilised ehk asimutaalsed, pseudosilindrilised, pseudokoonilised, polükoonilised, pseudoasimutaalsed, kokkuleppelised. 54. Millised on silindrilise projektsiooni omadused? a. Moondevaba on suurringi kaar b. Erimõõtkava suureneb risti moondevabast joonest. c. MAAILMA PÕHIJOONIS ON RISTKÜLIK d. Normaalaspekti puhul (ekvaator moonevaba, poolused ringjoonega ja paraleelid ühe pikkused, meridiaanid ühepikkused ja risti ekvaatoriga, erinevus vaid paralleelide omavahelises kauguses) e
annaabi.ee 
