Eesti sümbolid
Vene ajal jätkati vapi kasutamist. Ametlikult
kinnitati kolme leopardse lõviga kilp Eestimaa kubermangu vapiks 1856. aastal. Eestimaa
rüütelkond kasutas Eestimaa hertsogi tiitlivappi. 19. sajandil hakati seda pidama rüütelkonnale
kuuluvaks vapiks. Siis tekkiski spekulatiivne seletus Taani kuninga annetusest. Sellele ajalooliselt
põhjendamata seletusele on viitanud mitmed Eesti vapist kirjutanud autorid.
Eesti Vabariigi vappi otsiti kaua. Ajaloolisele vapile oli äge vastuseis pseudoajaloolistel
põhjendustel, muuhulgas väideti, nagu oleks kolme lõviga vapp tuletatud ordumeister "Dreilöweni"
nimest. Tehti palju kavandeid, millest kõige populaarsem oli Ado Vabbe kavand: punane
kümneharuline täht sinisel kilbil. See kahest viisnurgast kokkupandud kujund sümboliseeris
koidutähte ning pidi olema vastuvõetav kõigi maailmavaadete esindajatele.
II Riigikogu võttis Riigivapi seaduse vastu 19. juunil 1925. Tammeoksad lisati suurele riigivapile
Juhan Luiga ettepanekul
annaabi.ee 
