Romantiline proosa - kordamine kontrolltööks
ühiskondlikule õiglusele, võitlusele, poolehoid rõhututele, hüljatutele, jõuline eetiline protest
maise ülekohtu vastu. Küpses tema filosoofiline ideestik. Hugo muutis draamas oluliseks
groteski, mis oli vastand ülevale. Selle abil liitis ilus ja inetuse; lükkas ümber põhimõtte ,,kunst
kunstipärast", oluline oli kunstniku vastutus ühiskonna ees. Tema ajaloolisi näidendeid võib
nimetada pseudoajaloolisteks, sest ta ei pööranud mingit tähelepanu ajaloolistele faktidele,
puudus täpsus.
Luuleteosed: ,,Oodid ja ballaadid", ,,Idamaised luuletused", ,,Sügislehed", ,,Videvikulaulud"
Romaanid: ,,Jumalaema kirik Pariisis", ,,Mees, kes naerab", ,,Meretöölised", ,,93. aasta",
,,Hüljatud"
Draamad: ,,Cromwell", ,,Hernani", ,,Marion de Lorme"
· G. Sand oli tegelikult prantslanna Armandine Lucile Aurore Dupin, kes kaitses oma teostes