"Rehepapp" A. Kivirähki - sisukokkuvõte
tingimustes. Asi mis kõige rohkem rõõmustas, et kohalik huumor
ei ole surnud.
Tarmo:
Teost võiks nimetada algupäraseks fantasy´ks eesti moodi.
Meeldib meile või ei, aga tegelikult tunneme selle raamatu
peategelastes päris paljud inimesed elust ära. Ei ole parata, eks
sellised me olemegi.
Ants:
See on üks väga veider ja mitte üldse halb raamat, mille ulme
hulka arvamisel esineb mul raskusi. Pigem on tegemist
humoristlike taotlustega folklooriainelise pseudoajalooliste
sugemetega muinasjutuga.
Silver:
Huumor ei tohiks olla 200 lehekülge pikk. Nali peab olema lühike
ja mahtuma ühte lausesse, situatsiooni või anekdooti. Raamatus on
hulgaliselt ülivaimukaid kilde, ent kogumis on nad ikka tüütavad.
Janek:
Üldiselt on Rehepapp nagu parem osa Vonnegutist, et loed ja
kõõksud naerda, aga nutumaitse on suus.
annaabi.ee 
