[2] 2.1. Proosateosed ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" Ivan Orav on eesti kirjaniku Andrus Kivirähu poolt loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile Eesti Päevalehe huumorirubriigis. Orav sündis Kivirähki järgi 1908. aasta 1. septembril ja suri 2009. aasta 19. juunil õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tõttu. Oma mälestustes meenutas ta nii sõjaeelse Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude okupatsiooni aega, tehes kõike läbi pseudoajaloolise absurdihuumori. Orav kui alati tõsimeelseks Eesti patrioodiks jäänu võidelnud alati Nõukogude võimu ja selle sabarakkudega ning teda kartnud kogu EKP Poliitbüroo eesotsas Johannes Käbiniga. Orava memuaarid lõppevad aastaga 1993, kuid puhuti on tema tegelaskuju esile astunud ka hiljem, jätkuvalt eriti Eesti Päevalehe artiklites. [3] Pilt 2 ,,Sirli, Siim ja saladused" Südamlik raamat unistustest ja neile truuks jäämisest. Siim ja
[2] 2.1. Proosateosed ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" Ivan Orav on eesti kirjaniku Andrus Kivirähu poolt loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile Eesti Päevalehe huumorirubriigis. Orav sündis Kivirähki järgi 1908. aasta 1. septembril ja suri 2009. aasta 19. juunil õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tõttu. Oma mälestustes meenutas ta nii sõjaeelse Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude okupatsiooni aega, tehes kõike läbi pseudoajaloolise absurdihuumori. Orav kui alati tõsimeelseks Eesti patrioodiks jäänu võidelnud alati Nõukogude võimu ja selle sabarakkudega ning teda kartnud kogu EKP Poliitbüroo eesotsas Johannes Käbiniga. Orava memuaarid lõppevad aastaga 1993, kuid puhuti on tema tegelaskuju esile astunud ka hiljem, jätkuvalt eriti Eesti Päevalehe artiklites. [3] Pilt 2 ,,Sirli, Siim ja saladused" Südamlik raamat unistustest ja neile truuks jäämisest. Siim ja
surma eest on kerge põgeneda erinevalt rikutusest. Pidas surma hüveks (hinge ümberasendumine). Uskus, et tema saatuse eest hoolitsetakse. 26. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Proosa on hilisantiikkirjanduses silmapaistval kohal, ent peeti teiejärguliseks. Tähtsamad Rooma ajajärgu jutustava proosa zanrid tekkisid esialgsel kujul juba hellenismiajastul. Hellenistliku päritoluga oli mütoloogilise kroonika zanr, kus müt. Süzeed kasutati pseudoajaloolise jututuse loomiseks: müüdist kõrvaldati kõik ebausutav ja täideti lüngad oma äranägemisel. Põhiliseks teemaks hilisantiigi jutukirjanduses oli eraelu ja tundemaailm, olustikulised ja perekondlikud suhted, armastus ja sõprus. Laiem tähendus hõlmab ka pseudoajaloolisi jutustusi, kitsam- lembe- või olustikuromaan. Kajastab kaasaja jooni. Kangelased tunnevad end saatuse või mõne kõrgema olendi