Kunsti ajalugu
Kreeka templi klassikaline vorm on peripteer, kus kogu templihoonet ümbritseb
sambarida. Klassikalisel peripteeril võrdus sammaste arv pikemal küljel kitsama külje
kahekordse sammaste arvuga pluss üks sammas. Peripteeri siseruum jaotus cellaks,
pronaoseks ja opistododmodeks. Peripteeri variantideks on pseodoperipteer, kus sammaste
rida liitub poolsammastena seinaga. Dipteer on kahe ümbritseva sambareaga templiehitis,
pseododipteer aga ühe sambareaga, mis asetses seinast kahe sambarea kaugusel. Peripteer oli
lähtepunktiks ka sammastega ümbritsetud ümarehitisele e. tholosele (ka monopteer).
Säilinud templid on ehitatud marmorist, kuna aga esialgne materjal on olnud puu, siis
konstruktsioon pärineb puuarhitektuurist. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki
osadest kandvatest ja kantavatest. Kandvad osad on esiteks nelinurkne, ühest kuni kolmest