Muusikaajastud
Suurem osa
heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmalikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole eriti
säilinud ilmalikku muusikat, kõigest mõnisada ühehäälselt laulu.
Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli
tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi
palvelauludest. Seda kinnitavad uurimise käigus tuvastatud polüfoonilised sarnasused
varakristlike psalmilaulude ja juutide suulise psalmilaulupärismuse vahel, Laulud said
mõjutusi ka hilisantiigi muusikast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise kõla ning
muutusid lihtsamaks.
Paavst Gregorius I ajaks oli välja kujunenud suur hulk vaimulikke laule, mille
liturgilisi tekste ta ühtlustas. Tema auks hakati neid laule nimetama Gregoriuse koraalideks.
Paavsti käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik, mis valmis 604. aastal. Sellest alates
annaabi.ee 
