Eesti pulma kombed
Pulmad
Pulm oli suurim pidu kogu omaaegse külaühiskonnas ja seda tuli tähistada võimalikult
suurejooneliselt. Pulma tulid nii kaks suguvõsa kui külarahvas. Pidu võis kesta kuni nädala.
Pulmas olid pruut ja peigmees tollal üsna vaikivad kõrvaltegelased. Ka nende vanematel ei
olnud pulmakommetes erilist osa. Peategelased ja põhilised korraldajad olid isamees ja
kaasanaine. Kaasanaine esindas pruudi ja tema suguvõsa, tema abilisteks olid pruuttüdrukud,
pruuvi vallalised sõbrannad, ning pruudivend. Tähtsat rolli mängis isamehe naine ehk
mõõgaema. Tema oli tavaliselt see isik, kes pruudile tanu pähe pani. Isamehe abilisteks olid
peiupoisid vallalised noormehed, peigmehe sõbrad või sugulased.
Pulmatavad on Eestis olnud paikkonniti väga erinevad, nii et raske on rääkida lihtsalt
vanadest pulmakommetest. Üldine on olnud laulurohkus, sest kõiki sündmusi kommenteeriti
lauluga. Vana regilaul on just pulmakommetes kõige kauem säilinud
annaabi.ee 
