Hulkraksed vetikad Hulkraksed vetikad on sulle kindlasti tuntud veekogu põhjast supelrannas. Just need vetikad muudavad veest välja ulatuvad kivid roheliseks ning libedaks. Hulkraksete vetikate suurus võib ulatuda mikroskoopilisest kuni väga suurte, mitmete meetrite suuruste taimedeni. Hulkraksete vetikate tundmaõppimist lihtsustab nende vetikate rühmitamine värvuse alusel pruunvetikateks, rohevetikateks ja punavetikateks. Veekogudes elavad vetikad justkui kihiti: kõige pindmises kihis on rohevetikad, seejärel on pruunvetikad ning kõige alusmistes kihtides elavad punavetikad. Pruunvetikates ning punavetikates on peale klorofülli ka teisi värvaineid, mis justkui maskeerivad nende rohelise värvuse. Pruunid ja punased värvained soodustavad sügavamasse vette jõudva vähese valguse neeldumist ning seetõttu suudavadki
Vetikaid on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Esineb nii üherakulisi kui ka hulkrakseid vorme. Nende hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad elavad enamasti mõne meetri sügavusel või mulla pindmistel kihtidel või samblikes ja teiste loomade küljes. Vetikat toestab ümbritsev vesi. Kinnituvad põhja haardkettaga. Vetikad paljunevad enamasti eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. Vetikad jaotatakse pigmendi järgi rohevetikateks, pruunvetikateks ja punavetikateks. Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad, seega on nad toiduahela esimeseks lüliks. 14. VETIKATE RÜHMAD, NENDE ISELOOMUSTUS Vetikad jaotatakse pigmendi järgi rohevetikateks, pruunvetikateks ja punavetikateks. Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. Rohevetikad jagunevad niitjateks, üherakulisteks ja hulkrakseteks.
annaabi.ee 
