VÕRTSJÄRVE MADALIK
Kõrgendatud otstega, nn.
Kalevipoja sängi tüüpi linnamägi rajati keskmisel rauaajal (6.-7. sajandil) ning oli kasutusel
11. sajandini. Mäge rikuti kruusavõtmisega 19. sajandil. Arheoloogilised leiud on Viljandi
Muuseumis.
Kullamägi
Tarvastu jõgi on tee murdnud läbi voorestiku, kus mitmel pool oruveerudel paljanduvad
aluspõhja devoni liivakivid. Tuntuim liivakivipaljand on 7-8 m kõrgune Kullamägi jõe
paremkaldal umbes 2 km Tarvastust edelas. Pruunpunase peeneteralise liivakivi sisse on
allikaveed kujundanud koopaid.
Viiralti tamm
Tamme-Koori tamme Viljandi-Tartu maantee ääres tuntakse rohkem Viiralti tammena
(ümbermõõt 4,7 m, kõrgus 11 m). Puu kasvanud põgeneva Rootsi kuninga tõllatiislist. Gori
Tammele kuulunud talus peatus 1944. a. suvel tuntud graafik Eduard Viiralt (1898-1954), kes
jäädvustas puu oma graafilisel lehel "Viljandi maastik".
Kasutatud allikate loetelu:
Arold, I. Eesti maastikud,Tartu Ülikooli kirjastus, 2005.