Kliimavöötmad
1000 mm.
Taimed
Lehtmetsa taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Talvel
on puud puhkeseisundis. Nad langetavad maha oma lehed, et kaitsta end
lume ja külma eest. Kevadel, enne kui puud kasvatavad uue lehestiku ja
varjavad maapinda, arenevad metsa all paljud õistaimed nagu sinilill ja
ülane. Hiljeb asendavad neid varjulembelisemad taimed nagu kõrrelised
ja sõnajalad. Kuna lehed kõdunevad aeglaselt on samblike levik kesine.
Lehtmetsad kasvavad peamiselt leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldadele
on omapärane paks huumushorisont, mis on tingitud iga aastaste
langetud lehtede tõttu. Lehtede vahel elab palju mikroorganisme
milletõttu mulla ja taime vaheline aineringe on kiire.
Loomad
Euroopa lehtmetsades on tuntuimad loomad metskits, hirv, nugis, kobras,
halljänes ja rebane. Loomastik on arvukam piirkondades, kus
inimtegevuse mõju loodusele on väiksem.
Põhja-Ameerika lehtmetsades elavad kobras, pesukaru, ondatra,
ümiseja, hallorav, skunk, vapiti ning vahel kohtab ka pesukaru.
annaabi.ee 
