toiduks on hülged. Jääkarud on ka suurepärased ujujad nad võivad ujuda kuni 10 km/h. Vette nad libistavad end või hüppavad pea ees. Sukelduvad nad lahtiste silmade ja suletud ninasõõrmetega. Vee all on nad võimelised olema kuni 2 minutit. Veest väljudes raputatakse otsekoheselt kasukas kuivaks. Ohuallikad Suurimaks ohuks jääkarudele on globaalne soojenemine. Soojenemine põhjustab jää sulamist ning seetõttu on karudel on raskem toitu leida. Erinevalt oma sugulastest pruunkarudest, kes toituvad suvel ning talvel magavad talveund, siis jääkarud toituvad vastupidiselt talvel. Juba praegugi tekib jää merele hiljem ming karud peavad seetõttu kauem ootama enne kui jääle saavad, et jahti pidada. See muutub aga lähedalasuvatele küladele ohtlikuks, kuhu karud võivad söögi saamiseks ekslema minna. Ohtu põhjustas ka küttimine. Tuhandeid aastaid küttisid varem artikas elanud inimesed jääkarusid naha ja liha pärast
Pruunkaru ja inimene: kuidas vältida konflikte Essee Mõtlesin kaua, et millist artiklit valida ja leidsin ajakirjast ,,Eesti loodus" (12.2011) enda jaoks tõelisest pika ja huvitava artikli nagu seda on ,,Pruunkaru ja inimene: kuidas vältida konflikte". Artikli alguses oli juttu pruunkarudest üldiselt, näiteks seda, et nende rahvapärane nimetus on mesikäpp, kuna nad käivad meevargil ning laikäpp, sest nad tallavad viljapõldudel vilja. Samuti oli seal välja toodud vägagi huvitav fakt, mille peale ma varem eriti polegi mõelnud. Nimelt, et tänapäeval on inimtegevus ohtralt killustanud maastiku ehk metsloomade elupaigad on asendatud nüüd põldude, metsaraiete, suuremate teede ja asulatega. Sellest tulenevalt jääb
annaabi.ee 
