Eesti biotoobid
Läbipaistvus kahaneb, sest jõed
kannavad järvedesse mitmesuguseid setteid. Järvede sügavamates kihtides on valguse
puudumise tõttu elustik vaene. Kui järvevees on piisavalt toitu ja hapnikku, on selle elustik
rikkalik.
TEMPERATUUR
Madalates ja suure pindalaga järvedes sõltub veetemperatuur saadud päikesekiirguse
hulgast ja on kogu sügavuses ühtlane. Tuule tekitatud lainetus aitab järvevett segada ja selle
temperatuuri ühtlustada. Suvel soojeneb tugevamini pruuniveelise järve pind (nt Nohipalu
Mustjärv). Vesi kihistub temperatuuri järgi ka väikestes ja sügavates järvedes. Kui
augustipäike kütab neis pealmise veekihi 25-30 ŗC, siis põhjakihis on see sageli vaid 4 ŗC.
Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur
ühtlustub. Talvel on kõige külmem veekiht otse jää all, kõige soojem veekogu põhjas.
Järve vesi võib olla kihistunud seda nimetatakse stratifikatsiooniks. Talve