Vastus: B-vererühmaga lapsi võib tütre perekonnas sündida ka. 4. Ristatakse pruuni merisiga valge meriseaga. Värvus pärandub kodominantselt. Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine. Ä-pruun, a-valge. F1: Äa aa I põlvkonna genotüübid Äa a a gameedid Äa Äa aa aa II põlvkonna genotüübid Vastus: F1 põlvkonnas on oodata valge-pruunikirjusid merisigu. F2 põlvkonnas on oodata tõenäosusega 50% valge-pruunikirjusid ja 50% valgeid merisigu. 5. Joonisel on kujutatud sugupuu, kus esineb daltonism. Määra kõigi isikute genotüübid. Tähistan D- terve alleel, d-daltonismi määrav retsessiivne alleel. 1- XdY 2-XDXd 3- XDY 4- XhY 5- XhXh 6- XHY 7- XHY 6. Paremakäeline sinisilmne mees abiellus vasakukäelise pruunisilmse naisega. Perekonnas on paremakäeline pruunisilmne tütar
Vastus: B-vererühmaga lapsi võib tütre perekonnas sündida ka. 4. Ristatakse pruuni merisiga valge meriseaga. Värvus pärandub kodominantselt. Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine. Ä-pruun, a-valge. F1: Äa aa I põlvkonna genotüübid Äa a a gameedid Äa Äa aa aa II põlvkonna genotüübid Vastus: F1 põlvkonnas on oodata valge-pruunikirjusid merisigu. F2 põlvkonnas on oodata tõenäosusega 50% valge-pruunikirjusid ja 50% valgeid merisigu. 5. Paremakäeline sinisilmne mees abiellus vasakukäelise pruunisilmse naisega. Perekonnas on paremakäeline pruunisilmne tütar. Tütar on abielus mehega kes on vasakukäeline ja siniste silmadega. Milliste fenotüüpidega lapsi ja millises suhtes võib selles peres sündida? Tähistan A- pruunisilmsus (sest see on dominantne tunnus) ning a- sinisilmsus (sest see on retsessiivne tunnus).
enam, kui tavalise lihaveise liha eest. Ka Eest poliitikute seas on Soti mägiveise kasvatamisega tegelevaid või seda kavandavaid inimesi (Ivari Padar) Kombineeritud jõudlusega tõud Simmentali tõug ... - aretatud Sveitsis. Suurekasvuline, hea kohanemisvõimega. Viimasel ajal on aretatud piimatoodangu suurendamise suunas. Annavad paremates karjades 4500 kg 4,4 %-list piima aastas. Värvus kollasekirju. Esineb ka mitmesuguseid pruunikirjusid variatsioone. Tugeva kehaehitusega, mõnikord kalduvad toorusele. Tapasaagis 49-65 %. Sviitsi tõug ... - aretatud Sveitsis. Piimatoodangu tase ~ 4000 kg, rasva ~ 4 %. Lihajõudlus rahuldav. Kehamass 550-620 kg, pullidel ~ 850 kg. Viimase 10 a jooksul on Sviitsi tõuga püütud parandada eesti punast karja. Nimetatud kombineeritud tõugusid aretatakse piimatoodangu suurendamise suunas ja nii kehaehituselt kui toodangutüübilt sarnanevad nad tänapäeval piimatõugu veistele Piimaveisetõud
annaabi.ee 
