Eesti tõud
1972. aastast alustati üle aastakümnete angli veiste
importi Saksamaalt. Anglite mõjul suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, kuid
piimatoodangus polnud erilist edu. Ka kehamass vähenes. Seetõttu pöörduti 1984. aastal
tagasi taani punase tõu kasutamise juurde. Taani punasele veisele oli lisatud ameerika sviitsi
verd. Selle tulemusena suurenes piimatoodang ja kehamass, paranes udara kinnitus ja nisade
kuju. Veised on märgatavalt kõrgemad ja värvus varieerub beezist kuni pruunikasmustani.
Keskmine piimajõudlus on eesti punasel tõul rahuldav, kusjuures piima rasva- ja
valgusisaldus on hea. Kuid keskmiste taga on väga erinevad näitajad. See on tüüpiline, kui
üheaegselt kasutatakse väga paljusid tõuge, kel on piimajõudluse näitajate tase erinev.
Rekordlehmad on andnud üle 10 000 kg piima, ligi 500 kg piimarasva või üle 300 kg
piimavalku.
Eesti Maatõug
Eesti maatõu eeliseks on nende hea tervis, teda pole ohustanud ohtlikud nakkushaigused.
annaabi.ee 
