tatarica), punast lumimarja (Symphoricarpos orbiculatus), villast lodjapuud (Viburnum lantana) ja kaunist veigelat (Weigela florida). Tabel 2.2. Sugukonda kuuluvate liikide määramistunnused. [6, 9] Liik Võrsed Pungad Lehed Õied Lonicera caerulea punakaspruunid, Pungad Hallikasrohelised, ovaalsed või Õied kahekaup pruunikarvased, koor asetsevad äraspidimunajad, ümardunud alusega, kaenlas, lehterj kestendav, vanemad võrsete suhtes tömbitipulised, mõlemalt küljelt (või kahvatukollase võrsed tume- kuni peaaegu risti. ainult alt) pehmekarvased. rohekasvalged, mustjaspruunid karvased.
külmakahjustuste vähendamisele aitab kaasa maapinna multsimine. Sinine kuslapuu (Lonicera caerulea L.) [tsärúlea] 1 (1,5) m kõrgune püstine kodumaine tugevate võrsetega põõsas kasvab Põhja-Euroopast idasuunas kuni Kaug-Idani, lõunasuunas Kesk-Euroopani, kasvades lubjarikastel ja valgusküllasematel kasvukohtadel, hõredate puistute alusmetsarindes jne. Meil esineb enamasti looaladel Põhja-, Lääne- ja Loode-Eestis.. Võrsed: punakaspruunid, pruunikarvased, säsi valge, võrsete koor kestendav, vanemad võrsed tume- kuni mustjaspruunid, pungad peaaegu risti võrsega, neid on rohkesti. Lehed: ovaalsed, tömbitipulised, paksud, nahkjad, 3...8 x 1...4 cm, hallikasrohelised, alt pehmekarvased. Õied: kahekaupa lehtede kaenlas, lehterjad, kuni 1,5 cm pikad, lühiraolised, kollakasvalged, väljast karvased, V-VI. Viljad: kerajad kuni piklikud, püstised, valmides tumesinised, kaetud härmatisega, sisaldades
kaasa maapinna multsimine. Sinine kuslapuu (Lonicera caerulea L.) 1 (1,5) m kõrgune püstine kodumaine tugevate võrsetega põõsas kasvab Põhja-Euroopast idasuunas kuni Kaug-Idani, lõunasuunas Kesk-Euroopani, kasvades lubjarikastel ja valgusküllasematel kasvukohtadel, hõredate puistute alusmetsarindes jne. Meil esineb enamasti looaladel Põhja-, Lääne- ja Loode-Eestis. Tsoon II. Kultuuris pikka aega tagasi. Tunnused: Võrsed: punakaspruunid, pruunikarvased, säsi valge, võrsete koor kestendav, vanemad võrsed tume- kuni mustjaspruunid, pungad peaaegu risti võrsega, neid on rohkesti. Lehed: ovaalsed, tömbitipulised, paksud, nahkjad, 3...8 x 1...4 cm, hallikasrohelised, alt pehmekarvased. Õied: kahekaupa lehtede kaenlas, lehterjad, kuni 1,5 cm pikad, lühiraolised, kollakasvalged, väljast karvased, V-VI. Viljad: kerajad kuni piklikud, püstised, valmides tumesinised, kaetud härmatisega,