Mullad, muldade erinevus ja koostis
degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki. Mustmullad
on suure produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru
sagedaste põudade tõttu.
Mustmuld
Pruunmullad
Paraskliimavöötmes leht- ja segametsade all leostunud karbonaatsel lähtekivimil
kujunenud muld, mille profiilis on savistunud B-horisont. Mittesilikaatse raudoksiidi
kogunemisest on värvus lähtekivimist tumedam pruun või
punakaspruun. Pruumullad on enamasti nõrgalt happelised,
mitmesuguse (kuni 10%) huumusesisaldusega, kõrge
produktsioonivõime ja jõudsa aineringega. Eristatakse
leostunud ja leetjaid pruunmuldi, kuid ka küllastunud ja
küllastumata muldi.
Kastanmullad
Stepivööndi lõunaosa ja kuivstepivööndi mullatüüp.
Kastanmullad on huumus- ja toitainevaesed, paljud
karbonaatsed või sooldunud. Kultuuristamisel on vaja muldi
niisutada, vältides seejuures sekundaarset sooldumist.