Düsleksia
Mitmetes allikates
on automatiseerunud lugemisoskuse illustreerimiseks toodud järgmine näide: ,,Urungu veätil
mis peihnõb Cmabrigde Üikololi teatsedlal ploe migint thästsut, mis jäerjkroars teähd
sanõeds enesiavd, anukie tihäts asi on, et emisnee ja viminae thät on atesutad õesigse ktoha.
Üäjläneu viõb atedsesa kaudis teahs, kiud sa oeld sikisi veimõnile legmua sdea. See teluenb
selselt, et imenise aju ei loe edarli täthi viad snõu ternikuva.". (Pruulman, 2010)
Inimesed erinevad üksteisest võimete poolest. On loomulik, et kõik lapsed ei õpi lugema ja
kirjutama ühesuguse kiirusega ja samas vanuses. Kuigi lõpuks on paljude lugemis- ja
kirjutamisoskus samal tasemel eakaaslaste omaga. Eesti traditsioonis eristatakse düsleksiat ja
spetsiifilist kirjutamishäiret düsgraafiat; inglise keeleruumis käsitletakse tavaliselt ka
kirjutamishäireid düsleksia avaldumisena. (Lukanenok, 2008)
Düsleksiat võib nimetada kaasaegseks häireks
annaabi.ee 
