Elo Viiding
4
Elo Viiding "Selge jälg"
Elo Viiding on sedakorda tõesti selgem kui mõnes varasemas raamatus. On lausa süstemaatiline,
luulekogu on väike eepos, mis algab algusest ja liigub kaduvikku. Raamatu algupoolel on
luuletus "Enne algamist" ja lõpus "Päev pärast surma". Ning paljud pikad luuletused on koelt
eepilised.
Peale selle on Elo veel dramaatiline, ideoloogiline, armastab vastuolusid valgusse tuua,
pruukideks selleks sünesteetilisi kujundeid: esimese tsükli pealkiri on "Kaltsude raudne sisu".
Millega Elo heitleb? Võiks jõhkralt öelda, et naise kohaga ühiskonnas, emadusega, sellega, mida
"normaalne" ühiskond "normaalselt" naiselt ja emalt ootab: "ja kõik supermarketid tahavad / et
lapsed oma emasid austaksid / tee oma emale rõõmu ja kingi talle midagi odavat / midagi mis
maksab vähem kui viissada krooni / sest su ema on selle ära teeninud". Autori irooniline paatos
on võimas