tingimustega kõige sobivamad. Kohastumuste aluseks on muutused geneetilises materjalis. Selleks, et uus liik ka püsima jääks on vajalik ka isendite arvukuse tõus, leviala laienemine ja ristumisbarjääri tekkimine. Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon takistab ristumist teiste liikidega. 8.Põhjendage, miks on kohastumused organismidele vaid suhteliselt kasulikud. Tooge selle kohta kaks näidet. Nad on seotud mingite kindlate keskkonnatingimustega ja kui need muutuvad, ei pruuhi kohastumus enam organismile kasulik olla. 1.näide: Tööstuspiirkonnas kohastumusena tekkinud putukate pruun tiivavärv. Saastatuse vähenedes pruuni värvuse kasulikkus väheneb. 2.näide: Mesilaste astel kaitseb mesilast vaenlase eest aga selle kasutamisel mesilane hukkub. 9.Leidke stabiliseerivat valikut kujutav joonis. Seletage joonise põhjal millised muutused toimuvad populatsiooniga stabiliseeriva valiku korral. Stabiliseeriv valik on kujutatud joonisel nr. 2
Sotsiaalsed põhjused ja protsessid: Massihüsteeria - ärevusega kaasnevad kontrollimatud emotsionaalsed reageeringud grupis Paanika - samaaegselt tajutud ohtudel ja hirmudel baseeruv käitumine Hullus - soov omada seda, mis on ka paljudel teistel Moenarrus - väga lühiajaline, ootamatu ja sageli vallatu käitumine Mood - püsivam kui veidrus või moenarrus, mille määravad trenditoojad 23.2. Millele viitab termin «sihtauditoorium»? Sihtauditoorium - inimeste kogum, kes ei pruuhi olla ühes kohas ühel ajal, aga keda reklaamide tootjad või ühiskondlile/poliitiliste liikumiste juhid aga püüavad kõnetada ja/või kaasata. 23.3. Milliseid rahvahulkade tüüpe võib eristada ja kuidas neid kirjeldaksid? Juhuslik hulk - juhuslik inimeste kogunemine, kusjuures igaühel võib olla oma isiklik/erinev põhjus, miks ollakse samal ajal samas kohas Konventsionaalne hulk - ettekavatsetult ühel ajal ja ühise tegevuse nimel kokku tulnud
annaabi.ee 
