KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
Tööle jäid ka hulgikaubandusorganisatsioonid
(Lihaeksport, Munaeksport), ETK , tarbijate- ja majandusühingute allasutused ning
taaserastatud kauplused ja sööklad (Lisa 4).
Eesti NSV-s töötas 1941.aasta kevadel 71 turgu. Oma iseloomult olid need valdavalt
enamuses toiduainete turud, kus kaubeldi peamiselt põllumajandussaadustega. Ainult
suuremates linnades esinesid ka nn. tööstuskaupade turud (rahvapärases nimetuses
"täikad"), kus realiseeriti nii uusi kui ka pruugituid esemeid. Turukäibes olid
tähtsamateks kaupadeks aed- ja juurviljad, piimasaadused, kalakaubad, liha- ja
lihasaadused, munad ja puuviljad. Kaubamüügiga tegelesid turgudel põhiliselt ostjad-
vaheltkaubitsejad. Nad moodustasid kaubamüüjatest 50-70% (ülejäänud osa
moodustasid talunikud).
Saksa sõjaväe tagasi tõmbumise järel, 18. septembril 1944 andis Jüri Uluots välja
käsikirja majandustegevuse kohta sõjajärgsetes tingimustes. Kaubandus-
annaabi.ee 
