Mati Unt - analüüs
enamik lühijuttudest ongi justkui teatmeteose peatükid (Kahvel, Kartul, Köha, Prillid,
Raha, Sõrmed, Vihmavari jt.). Nii Barthes'i kui Undi mütoloogiad püüavad haarata
universaalet - ajaloolisi, poliitilisi, etnograafilisi kui kosmilisi nähtusi. Objektide valik jätab
raamatule postmodernistliku hõngu - võrdse mängulisusega uurib Unt edetabelit ja
idealismi, vihmavarju ja Kalevipoega, pornot ja prussakat. Müütide lahtimõtestamise käigus
kasutab ta nii klassikute tsitaate kui igapäevaelu kirjeldusi. Nii näiteks seisavad idealismi
peatükis kõrvuti argooga "vürtsitatud" kirjeldus Kadrioru huligaani käitumisest ja mõtisklus
fundamentaalsete filosoofiliste kategooriate üle. Unt läheneb deshifreerimise meetodile kui
imelisele võtmekesele, mis avab varjatud tähenduse. Niisiis on usk valitud meetodisse
kriitikavaba