Lõkspüünised-referaat
20 25 hoopi ära põrutanud, vahetati osad."
Loomulikult ei suutnud iga kalur muretseda endale sellist kallist (kuid suhteliselt
hästitasuvat) püügivahendit nagu bottengarn.
6. Silmutorbik
Omapärane mõrralaadn püünis on silmumõd ehk silmutorbik, nüüdisajal kasutatakse seda
Eestis ainult Narva jõel. Silmumõrd on tavaliselt 55 60 cm pikkune koonusekujuline püünis,
millelon 23- sentimeetrise suuavaga pujus. Kitsamast otsast suletakse püünis harilikult
lepapuust prundiga. Silmumõrra valmistamiseks on aegade jooksul kasutatus kuusekoort,
männipuust lõhestatud peerge, mis kinnitati kasetohuga, samuti värnitsaga immutatud
papiribasid ja muud. Nüüdisajal valmistatakse silmumõrrad enamasti viniplastist.
Püügile asetamisel seotakse 50 60 torbikut nööri abil ühise selgnööri külge ( umbes
35 40 sentimeetrilise vahekaugustega). Selgnöör varustatakse raskuste ja ujukitega. Suuvaga